
29 September 2008
16 September 2008
Kunts
Kaks meest sõidavad ühes kupees Tallinnast Tartu ja vaikivad kogu tee. Üks tahaks kangesti vestlust alustada, kuid teine ei näi sellest hoolivat, põrnitseb omaette ja neelab aegajalt tablette. Jõuab Jõgeva. Ikka vaikus.
Lõpuks näib esimene olevat leidnud vestlusteema ja küsib tabletineelajalt:
"Vabandust, mis tabletid need on?"
"Mipasoo," vastab teine lakooniliselt.
"Kuidas, palun?"
"Mi-pa-soo."
"Ahah, tänan väga."
Jälle vaikus. Tabletineelaja neelab tablette. Jõuab Kärkna. Jutuihkaja on leidnud jälle vestlusteema:
"Aga, vabandust, mille vastu need tabletid on?"
"Tiigrite vastu," kõlab lühike vastus.
Jutuihkaja jääb juhmi näoga teisele otsa vaatama:
"Vabandage, meil Eestis ei ole ju tiigreid!"
"Need pole ka ehtsad mipasood," vastab naljakas inimene.
Olen avastanud enda jaoks Voldemar Panso raamatu "Naljakas inimene"...
Lõpuks näib esimene olevat leidnud vestlusteema ja küsib tabletineelajalt:
"Vabandust, mis tabletid need on?"
"Mipasoo," vastab teine lakooniliselt.
"Kuidas, palun?"
"Mi-pa-soo."
"Ahah, tänan väga."
Jälle vaikus. Tabletineelaja neelab tablette. Jõuab Kärkna. Jutuihkaja on leidnud jälle vestlusteema:
"Aga, vabandust, mille vastu need tabletid on?"
"Tiigrite vastu," kõlab lühike vastus.
Jutuihkaja jääb juhmi näoga teisele otsa vaatama:
"Vabandage, meil Eestis ei ole ju tiigreid!"
"Need pole ka ehtsad mipasood," vastab naljakas inimene.
Olen avastanud enda jaoks Voldemar Panso raamatu "Naljakas inimene"...
03 September 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)


























