Ilmselt üks stiilsemaid ja hubasemaid hosteleid Austraalias :)
05 January 2010
Turul
Erinevad turud on ilmselt ühed lahedamatest asjadest Melbournis
Õuna-ploomi-kaneeli moos - nämma
Nightmarketil chillimas
Ain't it fun
Kell on 2 öösel, pea on erk ja mõte ei anna rahu: on aeg panna kirja, mida ma olen oma poole aasta rändamisega saavutanud…
- Avastanud, et sakslased võivad tegelikult ka päris toredad olla. Kui nad just parasjagu väga „sakslased“ ei ole või ignoreerivalt omaette grupis saksa keelt ei räägi.
- Ma olen ilmselt jõudnud „korraliku rändaja“ tasemeni, kus on kerge tunda juba esimestest minutitest ära, mis masti inimesega on tegu, rääkida peale paari tundi võhivõõraga nagu vana sõbraga ning leppida „külmalt“ faktiga, et inimesed tulevad ja lähevad ja suuta öelda „head aega“ toredatele kaasreisijatele ilma südantlõhestava kurbuseta.
- Saanud aru, et isegi kui Melbourne on place to be, siis Euroopa on place to live..
- Lisanud oma juba niigi hoomamatusse reisiplaani veelgi huvitavaid kohti ja sõpru, keda külastada.
- Õppinud paremini tundma iseennast, mis ilmselt on alati pisut keeruline protsess. Või siis saanud aru, kui pikk tee mul on veel käia selles protsessis..
- Ma alati arvasin, et jutud, kuidas me rännates õpime aru saama, mida me elult ootame ja tegelikult teha tahame, on üks ilus klišee. Ent siiski ma tahaks lisada selle siia listi. Ma arvan, et ma adun nii mõndagi teise ja kaugema nurga alt värske pilguga vaadates natuke paremini.
- Mingil kummalisel kombel enamuse aja hostelites elades olen ma mõelnud välja unistuste sisustuse oma kunagisele elupaigale.
- Üsna tobe on tunnistada, et kohati peale pikka aega eestlastega mittesuhtlemist on mul tunne, et ma ei räägi eesti keeles vaid moodustan eestikeelseid lauseid. Lausa uskumatu nauding on üle pika aja eestikeelseid blogisid ja nt Eesti Naise artikleid netis lugeda.
- Lugedes oma vanu märkmeid meenub mulle üks minu põhilisi hirme – kas ma ikka saan üksinda võõral maal ringi seigeldes hakkama. Hetkel tundub see käkitegu, kuigi on olnud hetki, kus mõtted on peas sassis nagu keedetud spagetid!! Siiski ma olen jõudnud järeldusele, et ma olen oma rännakuga rahul. Just see, et kõik ei ole mitte täiuslik ja igal hetkel on miskit, mis võiks olla paremini annab põhjust mõelda, et ma olen rahul, sest vaatamata kõigele ei ole mul olnud hetke, kus ma tahaks pakkida kohvrid ja koju sõita.
- Küll olen ma jõudnud punkti, kus ma võin öelda, et Austraaliast nüüdseks piisab. Aga enne on vaja veel mõned kuud rügada ja raha koguda ja mõned kohad ära näha.
- On asju, milleta saab elada ja on asju, milleta ei saa elada. Viimaste hulka kuuluvad näiteks teater ja keefir. Ma ilmselt näen varsti unes, et ma suplen keefirijärvedes vms. Kohukeseisu on selle kõrval käkitegu..
- Ükskõik kui palju ma iga päev ei näe ja kuule toredatest kohtadest, Eesti oli, on ja jääb kõige lahedamaks kohaks maamunal. Tee või tina!
- Ma olen saanud liiga palju kinnitust juba eelnevatele kahtlustele, et ma olen paras riide- ja stiilipede. Melbourne on paras shoping-lõks..
- Ma ei üllatu enam nähes hostelis kõigi noorte seas elamas 70-aastaseid prouasid, kes on seal elanud 10 kuud, sest nad tulid ära oma „very unfaithful“ mehe juurest.
- Ma ei ole 6 kuu jooksul ringi rännates kaotanud ära vist mitte midagi rohkemat kui üks juuksekumm. Ma kaotasin päeva jooksul kodus passides ka rohkem asju ära.
- Lisaks olen ma hakanud aru saama, mis vahe on õllel ja õllel.
- Avastanud, et sakslased võivad tegelikult ka päris toredad olla. Kui nad just parasjagu väga „sakslased“ ei ole või ignoreerivalt omaette grupis saksa keelt ei räägi.
- Ma olen ilmselt jõudnud „korraliku rändaja“ tasemeni, kus on kerge tunda juba esimestest minutitest ära, mis masti inimesega on tegu, rääkida peale paari tundi võhivõõraga nagu vana sõbraga ning leppida „külmalt“ faktiga, et inimesed tulevad ja lähevad ja suuta öelda „head aega“ toredatele kaasreisijatele ilma südantlõhestava kurbuseta.
- Saanud aru, et isegi kui Melbourne on place to be, siis Euroopa on place to live..
- Lisanud oma juba niigi hoomamatusse reisiplaani veelgi huvitavaid kohti ja sõpru, keda külastada.
- Õppinud paremini tundma iseennast, mis ilmselt on alati pisut keeruline protsess. Või siis saanud aru, kui pikk tee mul on veel käia selles protsessis..
- Ma alati arvasin, et jutud, kuidas me rännates õpime aru saama, mida me elult ootame ja tegelikult teha tahame, on üks ilus klišee. Ent siiski ma tahaks lisada selle siia listi. Ma arvan, et ma adun nii mõndagi teise ja kaugema nurga alt värske pilguga vaadates natuke paremini.
- Mingil kummalisel kombel enamuse aja hostelites elades olen ma mõelnud välja unistuste sisustuse oma kunagisele elupaigale.
- Üsna tobe on tunnistada, et kohati peale pikka aega eestlastega mittesuhtlemist on mul tunne, et ma ei räägi eesti keeles vaid moodustan eestikeelseid lauseid. Lausa uskumatu nauding on üle pika aja eestikeelseid blogisid ja nt Eesti Naise artikleid netis lugeda.
- Lugedes oma vanu märkmeid meenub mulle üks minu põhilisi hirme – kas ma ikka saan üksinda võõral maal ringi seigeldes hakkama. Hetkel tundub see käkitegu, kuigi on olnud hetki, kus mõtted on peas sassis nagu keedetud spagetid!! Siiski ma olen jõudnud järeldusele, et ma olen oma rännakuga rahul. Just see, et kõik ei ole mitte täiuslik ja igal hetkel on miskit, mis võiks olla paremini annab põhjust mõelda, et ma olen rahul, sest vaatamata kõigele ei ole mul olnud hetke, kus ma tahaks pakkida kohvrid ja koju sõita.
- Küll olen ma jõudnud punkti, kus ma võin öelda, et Austraaliast nüüdseks piisab. Aga enne on vaja veel mõned kuud rügada ja raha koguda ja mõned kohad ära näha.
- On asju, milleta saab elada ja on asju, milleta ei saa elada. Viimaste hulka kuuluvad näiteks teater ja keefir. Ma ilmselt näen varsti unes, et ma suplen keefirijärvedes vms. Kohukeseisu on selle kõrval käkitegu..
- Ükskõik kui palju ma iga päev ei näe ja kuule toredatest kohtadest, Eesti oli, on ja jääb kõige lahedamaks kohaks maamunal. Tee või tina!
- Ma olen saanud liiga palju kinnitust juba eelnevatele kahtlustele, et ma olen paras riide- ja stiilipede. Melbourne on paras shoping-lõks..
- Ma ei üllatu enam nähes hostelis kõigi noorte seas elamas 70-aastaseid prouasid, kes on seal elanud 10 kuud, sest nad tulid ära oma „very unfaithful“ mehe juurest.
- Ma ei ole 6 kuu jooksul ringi rännates kaotanud ära vist mitte midagi rohkemat kui üks juuksekumm. Ma kaotasin päeva jooksul kodus passides ka rohkem asju ära.
- Lisaks olen ma hakanud aru saama, mis vahe on õllel ja õllel.
Poisid, poisid, mis te teete
Ükspäev seletas üks ameeriklane mulle, et ta on harjunud kooliajast kandma musti, valgeid või halle riideid. Sest tänava-gängidel on oma tunnusvärvid ja siis ei arvatud tänaval liiga tihti, et ta on võõrast gängist ja väärib seeeest üht korralikku keretäit..
Piilupart oli rongijuht
Ükskõik kui palju ma satun vaimustusse Ungarist ja Prantsusmaast ja Venemaast jnejne, jõuan ma alati tagasi punkti, kus ma saan aru, et ei ole miskit nagu Eesti. Ent ometi on mul tunne, et ma ei ole veel valmis sinna tagasi minema. Ma keeldun hüppama tagasi samasse rongi, kust ma 6 kuud tagasi välja hüppasin ja ma ei ole veel kindel, kas ma oskan seda piisavalt muuta või ise piisavalt muutuda.
Twinkle, twinkle, little star
Istun raamatukogus ja kõrval laulavad lapsed „Twinkle, twinkle, little star. How I wonder what you are“
03 January 2010
Seiklusi maalt ja merelt
Vaatasin BBC dokumentaalsarja Venemaast ja selle erinevatest kohtadest. Miskit kohe on selles maas ja nendes inimestes.
Või noh, igas maas on midagi avastamist väärt, aga mõni koht lihtsalt tõmbab rohkem kui mõni teine. Ilmselt võib veel öelda, et räägime uuesti kui ma seal ära olen käinud :)
Või noh, igas maas on midagi avastamist väärt, aga mõni koht lihtsalt tõmbab rohkem kui mõni teine. Ilmselt võib veel öelda, et räägime uuesti kui ma seal ära olen käinud :)
Lähen minagi, tühjad on paagid
Mulle meeldib, kuidas eemal olles muutub vaatenurk nii paljudele asjadele. Probleemid, mis Eestis elades tekitasid muret igapäevaellu, on muutunud justkui pseudoprobleemideks. Hoopis huvitavam on aga avastada, et needsamad omad vanad mured on muutunud armsamaks kui võõrad mured. Elades hetkel võõraste murede keskel ma kohati igatsen omasid.
Subscribe to:
Posts (Atom)